Pimeduses

Võtsin täna oma kaamera kätte ja läksin lihtsalt jalutama. Kell oli umbes 19:10 või midagi kui välja astusin. Mul oli üsna kehv tuju. Õues oli parajalt külm. Kuskil -15 kraadi. Jalutasin järve äärde. Seal on üks vana mahajäetud suur maja. Kui täpsem olla siis vana kultuurimaja mis jäi poolikuks kui seda ehitati. Sellele langes õrn valgus peale lampidest mis järve ääres teed valgustasid ja mõtlesin et sellest võiks huvitava ja sünge pildi saada. Tegin sellest pildi ära ja tuli meelde üks idee mille ammu tahtsin teostada. Elvas on üks maantee viadukt. Kõndisin sinna ja sättisin kaamera paika. Ma seisin silla peal ja autod sõitsid alt läbi joonistades tagatuledega punaseid jutte. Tegin päris mitu pilti sellest, loodan et mõni välja ka tuli. Taevas oli pilvitu. Täiesti lõpp kui ilus. Vahepeal niisama jälgisin tähti kuni kaamera jäädvustas. Mõtlesin siis et prooviks huvi pärast tähtedest pilti teha. Et huvitav palju ta välja joonistab tunni ajaga. Tundi ma kahjuks ei jõudnud seal olla, sest üpris külm hakkas. Umbes pool tundi jõudis kaamera jäädvustada, siis ruttasin kodu poole. Koju jõudsin oli kell 20:50.

Aga üldiselt on see jumala hea viis kuidas pea pahnast tühjaks saada. Lähed jalutad siis näed mõnda head hetke mille tahad jäädvustada ja siis hakkad juba mõtlema fotograafiale jms. Et kuidas nüüd parem saab jms ja mõtted kaovad ise peast. Tohutult hea lõõgastumise viis.

Ja ma ei saa mainimata jätta kuidas see Zenit mulle meeldib. See on oldschool. Vanaaegne, retro, nostalgia. Sellega on huvitav pilti teha. Kunagi ei tea mis välja tuleb. See ootusärevus kas midagi tuli või ei. Super. Ja veel üks asi mis mulle tohutult meeldib on see, et igal sellisel aparaadil on oma lugu. Ma ei tea küll milline lugu sellel on. Aga tal kindlasti on oma lugu, oma ajalugu. Ja mina arendan selle Zeniti lugu edasi.